logo

Hindamise kord ja kriteeriumid

Eesti anestesioloogide pädevuse hindamise kord ja kriteeriumid

 
Eesti anestesioloogide erialane pädevus (edaspidi pädevus) kuulub hindamisele, kui eelmisest atesteerimisest või residentuuri lõpetamisest on möödas viis aastat.
 
Pädevuse hindamine toimub tavaliselt dokumentide alusel.
 
Pädevuse hindamisel arvestatakse praktilist töökogemust ja erialast enesetäiendust (täiendkoolitust).
 
Kuna pädevuse hindamisel diferentseerimist kategooriatesse enam ei toimu, on kvalifikatsiooni hindamisel kehtestatud miinimum nõuded. Pädevus kas on, või ei ole.
 
Pädevustunnistuse saamiseks esitatavad nõuded:
 
1.      Praktiseerimise hindamine.
 
1.1. Erialaseks tegevuseks loetakse: anestesioloogiline töö kitsamas tähenduses, intensiivravi, anestesioloogi ambulatoorne vastuvõtt ja töö reanimobiili teenistuses. Erialase tegevusega on võrdsustatud: pikemaaegsed erialased täiendused, erialane teaduslik töö ja õppetöö erialal.
1.2. Nõutav on pidev töötamine erialal, kusjuures vähemalt pool hindamisperioodist peab olema töötatud täiskoormusega. Sünnituseelne ja –järgne puhkus arvatakse pideva tööstaa˛i hulka.
1.3. Täiskoormusena arvestatav nõutav minimaalne töömaht ainult anestesioloogilise tegevuse korral on 400 anesteesiat või 600 anesteesiatundi aastas. Kui erialalise täiskoormuse annab töötamine intensiivravis, siis on nõutav töötamine osakonnas, kus ravitakse II-III raskusastme haigeid (III astme haigete hulk vähemalt 20%).
1.4. Töömahu hindamisel võetakse arvesse võimalikke erinevaid variante, mis on tingitud kolleegide konkreetsest töökorraldusest.
1.5. Pädevuse hindamisel võetakse seisukoht esinenud raskete erialaste vigade ja meditsiinieetika rikkumiste suhtes.
 
 
2.      Täiendkoolituse hindamine.
 
2.1. Koolituse mahu hindamisel võetakse Eestis kasutusele täienduspunkti mõiste. Üks täienduspunkt võrdub ühe akadeemilise tunniga (45 minutit).
2.2. Vastavalt “Täiskasvanute koolituse seadusele” on inimesel õigus osaleda täiendkoolitusel 14 päeva aastas, seega 60-80 täienduspunkti ulatuses. Siit 300 täienduspunkti nõue viie aasta perioodi kohta.
2.3. Täienduspunktide kogumise võimalused:
 
Täienduskursused 1t = tp
Osalemine lektorina täiendkoolitusel 1 h = 3 tp
Sta˛eerimine töökohal  1 h = 1 tp
Konverentsist osavõtt 1 h = 1 tp
Suuline ettekanne konverentsil 15 tp
Stendiettekanne konverentsil 10 tp
Teaduslik artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas 60 tp
Teaduslik artikkel Eesti Arstis 20 tp
Artikkel ajakirjanduses (v.a. Eesti Arst) 5 tp
Monograafia* 300 tp
Doktoriväitekiri 300 tp

Osalemine üleriigilisi standardeid/tegevusjuhiseid/õigusakte välja töötavates töögruppides **

20 tp
* Autorite kollektiivi korral jagunevad punktid autorite vahel.
** Täienduspunktid omistatakse kui väljatöötatud dokument on jõustunud.
 
 
Pädevuse hindamiseks esitatavad dokumendid.
 
1.     Isiklik avaldus ja CV
2.     Diplomi koopia, residentuuritunnistuse koopia, varem Eestis atesteeritul atestatsiooni tõendava dokumendi koopia, muu erialast kvalifikatsiooni tõendav dokument.
3.     Viimase 5 aasta töö aruanne-analüüs, kus peaks olema töökoha üldiseloomustus, isiklikku tööpanust täpselt kirjeldavad arvandmed (anesteesiate arv ja kestvus, anesteesiate jaotus meetodite, patsientide vanuse ja riskide järgi; intensiivraviosakonna tööd iseloomustav statistika ja koormuste jaotus, intensiivravi protseduuride arv, -meetodite valdamine; ambulatoorse vastuvõtu maht ja sisu; reanimobiiliteenistuse valvete arv, väljasõitude hulk ja iseloom). Tööaruanne peab olema viseeritud raviasutuse vastutava isiku poolt.
4.     Täiendkoolituse “pass”, s.o. andmed täienduste-koolituste kohta tabelina.
5.     Täiendkoolitust kinnitavate tunnistuste koopiad.
6.     Kviitung pädevuse hindamise tasu maksmise kohta EAS arvele. EAS liikmetel 12.78 EUR, mitteliikmetel 63.91 EUR.
 
 
Kinnitatud
EAS juhatuse koosolekul 14.04.2003.a.